ERAF Sihtasutus Eestis
Avaleht
Sihtasutusest / kontakt
Harald Raudsepa stipendiumidest
Kes oli Harald Raudsepp?
K K K

Kes oli Harald Raudsepp?

Harald Raudsepp oli üks neist eestlastest, kes läbi kirjasõna ja meedia pühendus võitlusele oma maa ja rahva omariikluse ning demokraatliku elukorral- duse taastamise eest II Maailmasõja järel. USAs ilmuva ajalehe „Vaba Eesti Sõna” kauaaegse peatoimetajana ning Ameerika Hääle eestikeelsete saadete poliitilise väliskommentaatorina mõistis Harald Raudsepp oma juhtkirjades ja esinemistes järjekindlalt ja karmilt hukka Eesti okupeerimise naaberriigi poolt, diktaatorliku riigikorra kehtestamise Eestis kõigis selle ebademokraatlikes ilmingutes, paljastas viimaste olemust ning sütitas kodumaal elavates eestlastes lootust ja usku, et demokraatlike riikide ühiste jõupingutuste toel taastatakse Eestis taas demokraatlik riigikord.
Harald Raudsepp sündis 15. novembril 1903. aastal Puiatus, Viljandimaal kohaliku koolijuhataja perekonnas. Ta võttis juba 15-aastasena osa Vabadussõjast Viljandi koolipoiste roodu koosseisus ja pärast Viljandi Maakonna Poeglastegümnaasiumi lõpetamist 1922. aastal astus Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda. Samal aastal ühines ta üliõpilaskorporatsiooniga Revelia, mille tegevusest ta ihu ja hingega osa võttis kuni surmani. Üliõpilasaastatel valiti ta ka Tartu Üliõpilaskonna Edustuse juhatusse, ta lõi kaasa Üliõpilaslehe toimetamisel ning Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) tegevuse korraldamisel.
Ta eluaegseks tegevuspõlluks kujunes aga ajakirjandus. Nii töötas ta oma karjaääri algaastatel ajalehe „Postimees” Valga toimetuses ja hiljem pikemat aega ajakirjanikuna Tallinnas ajalehe „Uus Eesti” juures. Ta oli tegev Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuses, Kaitseliidus ja teistes rahvuslikes organisatsioonides. Pärast punase režiimi kehtestamist 1940. aastal loobus Harald Raudsepp ajakirjanduslikust tegevusest ja töötas kuni saksa vägede saabumiseni 1941. aasta suvel nii sadamatöölisena kui ka Eesti Tarbijate Kooperatiivi (ETK) ametnikuna. Ta jätkas ajakirjanduslikku tegevust saksa okupatsiooni ajal, vahistati aga 1944. aasta kevadel sakslaste poolt kui hitlerliku režiimi vastane ja viibis mõningat aega Tallinna Patarei vanglas.
1944. aasta sügisel õnnestus tal koos abikaasaga põgeneda punavägede eest Saksamaale, sattudes esialgu Wiesbadeni ja seejärel Geislingeni põgenikelaagritesse, kus temast sai ajalehe „Eesti Post” peatoimetaja.
1949. aastal siirdus Harald Raudsepp Ameerika Ühendriikidesse. Asunud elama New Yorki, jätkas ta taas tööd ajakirjanikuna, olles üheaegselt ajalehe „Vaba Eesti Sõna” peatoimetaja kui ka juhtajakirjanik. Tema sulest on ilmunud enam kui 2000 juhtkirja. Üsna varsti kutsuti Harald Raudsepp tööle ka Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetusse, kus ta sai tuntuks nõukogude okupatsiooni karmi ja kriitilise kommentaatorina, kelle terav ja jõuline hääl eristus kodumaal paremini nõukogude-poolsete raadiosegajate eetriraginast kui paljude tema kolleegidest diktorite omad. Tema kompromissitu suhtumine Nõukogude Liidu ideoloogiasse viis ta aga varsti vastuollu viimasesse leebemalt suhtuva Ameerika Hääle juhtkonnaga, mistõttu tal tuli Ameerika Häälest 1950-nendate aastate keskel lahkuda.
Pärast saabumist New Yorki rajas Harald Raudsepp korp! Revelia USA koondise, mille esimeheks ta oli kuni elu lõpuni. Lisaks tööle ajalehe juures toimetas Harald Raudsepp ka välis-eesti ajakirja „Meie Tee”, oli tegev Eesti Rahvuskomitee organiseerimisel USAs ja osales aktiivselt Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ning mitmete teiste organisatsioonide tegevuses.
Eesti taasiseseisvumise eel ja ajal rääkis Harald Raudsepp tihti Eesti rahva tulevikust ja vajadusest süvendada noorte arusaamist elust demokraatlikus ühiskonnas. Sel eesmärgil otsustas ta mõni aasta enne surma rajada fondi, millele ta pärandas oma maise vara ja mille sihiks on rahaliselt toetada noori, kes taotlevad kõrgemat haridust kas kodu- või välismaal. Nii registreeritigi 1994. aastal Marylandi osariigis heategeva organisatsioonina „Estonian-Revelia Academic Fund”, mille nimes peegelduvad Harald Raudsepa isamaa-armastus ja tema eluaegne pühendumus korp! Reveliale.
18 tegevusaasta jooksul on Fond määranud Harald Raudsepa-nimelisi stipendiume 823-le Eesti ja välismaa ülikoolides õppivale üliõpilasele kokku üle 806 tuhande USA dollari ulatuses ehk summas üle 710 tuhande euro. Alates 2016./2017. õppeaastast delegeeris Fond stipendiumide väljaandmise Estonian-Revelia Academic Fundi Sihtasutusele Eestis (asutatud 1996).
Harald Raudsepp ei naasnud enam kunagi kodumaale, mille vabaduse ja heaolu eest oli ta kogu eluaeg välja astunud. Kui ajalehe „New York Times” reporter temalt 1994. aastal avaldatud intervjuus küsis: „Miks?”, siis vastas ta: „Pikki aastaid ei lubanud nad mul tagasi pöörduda ja nüüd on selleks juba liiga hilja”.
Harald Raudsepp suri 3. aprillil 1995 oma 92. eluaastal. Ta on maetud New Yorgi eestlaste matusepaika Kensico kalmistul oma abikaasa Eugeenia kõrvale.
© 2020 Estonian-Revelia Academic Fund’i Sihtasutus Eestis